Kollane karri krevettide (ja seentega)

Täna oli karri päev. Mul oli alles väike pakike Taist toodud kollast karripastat, mis tahtis potti saada. Kui keegi nüüd tuletab meelde, et käsime Tais üle aasta tagasi, siis tõsi ta on. Aga kuna pool kohvrit oli head-paremat toidukraami täis, siis osa varudest on veel alles. Muu hulgas ka näiteks kaks kilo riisijahu, mida ma ekstra ühest Pattaya hulgilaost ostmas käisin, ise paberilt tai keelt veerides. Hetkel ma veel ei tea, mis selle riisijahuga teha, aga küll ma õigeks ajaks välja mõtlen. Karri retsept on järgmine.

Kollane karri krevettide (ja seentega)

Karrikaste
1-2 spl kollast karripastat (olenevalt sellest, kui teravat toitu tahad)
1 pk kookospiima (sobib nii 200 ml kui 400 ml)
2 spl kalakastet
2 dl vett
Soovi korral pisut jahvatatud vürtsköömneid

Karri sisse
300-400 g hiidkrevette (puhastatud)
2 väikest või 1 suur sibul
Praadimiseks veidi õli
Soovi korral 1 karp shampinjone
Soovi korral rohelisi herneid (külmutatud)
Soovi korral väike purk ananassitükke
Soovi korral tükeldatud tomatit

Serveerimimiseks
Kalakastet (igaüks ise paneb maitse järgi)
Basmati või jasmiini riisi
Soovi korral värskelt pressitud laimi mahla
Soovi korral värskeid koriandrilehti

Vajaminevad ained

Vala potti pisut õli ja kui see on kuum, lisa suuremate tükkidena sibul. Tai köögi võlu on mu hulgas selles, et ühtegi toidu koostisainet ei lõigata väga väikeseks. Nii leiab supist ja karrist alati suuri sibula ja muude köögiviljade tükke ja kokad pääsevad kerge vaevaga. Minuti-paari pärast lisa ka seened (suuremad seened lõika neljaks, väiksemate puhul piisab pooleks lõikamisest). Kuumus ei peaks olema väga suur, sest siis kipuvad sibul ja seened kõrbema minema. Sega vahetevahel.

Kui ka seened on mõned minutid kastrulis olnud ja pool valmis, lisa krevetid ja umbes 5 minuti pärast ka ülejäänud kastme ained (kookospiim, karripasta, vesi, kalakaste, soovi korral jahvatatud vürtsköömned). Hauta tasasel tulel umbes 10-15 minutit.

Kui soovid kasutada ka rohelisi külmutatud herneid ja ananassi, siis lisa nüüd ka need, lase paar minutit keeda ja karri ongi valmis. Nüüd lisa tomatitükid (kui neid keeta, siis kaotavad nad oma mõnusa sitke oleku).

Serveerimisel paku juurde kalakastet, et iga sööja saaks ise toidu soolasust reguleerida ja pane lauale paar poolikult laimi, et igaüks saaks vastavalt omasoovile neist toidule mõned piisad värsket laimimahla piserdada. Peale võid raputada hakitud koriandri lehti. Kõrvale paku riisi. Võid pakkuda ka nisuleiba. Mina praadisin kiirelt ka mõned suvikõrvitsaviilud, mille mahe maitse tasakaalustas tulist karrit mõnusalt.

Pühadetunnet aastast 1968 ehk üks õige pasha

Olen igal aastal lihavõtete puhul ikka teinud mingit kohupiimatoitu, aga enamasti pigem pokaalipashat (nõrutamata kohupiima-vahukoore kreemi rosinate ja apelsiniga) kui õiget nõrutatud pashat. Kui sel aastal netist retsepte vaatasin, oli pilt väga kirju ja erinevaid eestikeelseid retsepte valida vähemalt 20 ringis.

Aga siis vast tuli mul mõte. Otsisin üles oma vanaema kingitud raamatu „Kohupiimatoidud” aastast 1968 ja tegin selles kirjeldatud kuumutatud pashat. Ainus, mida muutsin oli või kogus – see tundus vanas retseptis kuidagi väike. Panin 100g asemel kohe 175g ehk terve paki. No tõsi… ega ma otseselt paastunud ei ole enne lihavõtteid, et endale sellist või kogust lubada saaks, aga lapsega haiglas veedetud nädal on mind siiski kilokese võrra keremaks teinud ja pisut võid on täitsa omal kohal.

Alguses imestasin, et retsept ei näe ette üldse sidrunit ega apelsini – ainult sukaadi. Siis aga sain aru, et ilmselt retsepti avaldamise ajal ei olnud kevadel kuskilt sidrunit ega apelsini võtta. Hea kui jõuludeaegsetest apelsinidest sukaadigi alles oli. Pean küll üles tunnistama, et minu sukaad ei valminud kodusel teel jõuludeaegsetest apelsinidest, vaid ostsin selle poest. Olen seda vahel ka kodus teinud, aga nüüd haige lapse kõrvalt ei viitsinud jännata. Õnneks tuli pühaderoog maitsev ka poest ostetud sukaadiga.

Kuumutatud pasha aastast 1968

2 muna
1 kl suhkrut (mina paneks küll 0,5 kl, muidu on liiga magus)
0,5 kl rõõska koort (35%-list)
100 g võid (mina panin 175 g)
500g kohupiima (teralist, mitte pastat)
0,5 tl vanillisuhkrut
50 g rosinaid (mina panin üle poole klaasi)
1 spl sukaadi
Pisut soola

Vahusta munad suhkruga, lisa sellele läbi sõela aetud kohupiim, koor ja või. Kuumuta segu vaiksel tulel segades keemiseni (mul kulus selleks umbes 20 minutit). Ära keeda! Lisa rosinad ja sukaad.

Lase segul paar tundi jahtuda. Seejärel vala segu marliga vooderdatud sõelale või spetsiaalsesse pasha vormi ja lase vajutise all (mina panin marlisse mässitud segule vajutiseks alt lameda kausi ja selle peale purgi mett) seista üle öö. Järgmisel päeval kalla pasha vormist välja vaagnale või taldrikule (soovi korral kaunista) ja serveeri.

Kaunistamiseks kasutasin apelsiniviile, füüsaleid (mis jätavad alati väga elegantse mulje) ja pashast järele jäänud sukaadi.

Minu lemmik kreeklane - Moussaka!

Kreeka köök meeldib mulle väga. Seda nii Kreekas käies kui ka omavalmistatud roogade näol. Moussaka on kreeka salati kõrval minu eriline lemmik.

Moussakat (mis on minu arust üks kreeka köögi pärlitest) teen sügisel baklažaanide (vabandust, aga eestikeelne sõna „pommu” on mulle endiselt võõras) kõrghooajal päris tihti. Vahel tuleb selle järele isu ka talvel või kevadel.

Leidsin selle retsepti kunagi ühest eestikeelsest kreeka toitude raamatust. Olen proovinud erinevaid, aga just seda retsepti pisut mugandades on see jäänud mu lemmikuks ja kõige maitsvamaks. Nagu lasagne puhul, teen ka moussaka jaoks kastmed tavaliselt eelmisel päeval valmis, et järgmisel päeval lihtsam oleks (eriti juhul, kui järgmisel päeval soovin rooga pakkuda külalistele ja päev on niigi toimetusi täis). Loomulikult võib aga kõike teha ka üheaegselt.


Moussaka

Hakklihakaste
1 spl õli
250g hakkliha (soovitavalt lambahakkliha)
1 spl jahvatatud vürtsköömneid (mina panen lihtsalt 0,5 tl pune või pitsa maitseainet)
1 sibul (soovitavalt punane)
2 küünt küüslauku
1 sl jahu
2 dl lambaleent või köögivilja puljongit
2 spl tomatipüreed (või pool purki purustatud tomateid)

Bešamell-kaste
2 spl võid
1 spl jahu
3 dl piima
50g (1 dl) riivitud cheddari juustu või muud tugevamaitselist juustu
1 lahiklopitud muna
Pisut soola ja pipart

Vahele
1 suur või kaks väiksemat baklažaani ehk pommut

Lõika baklažaanist umbes 1 cm paksused viilud. Raputa need soolaga üle ja lase 10 minutit soolaga seista. (See võtab baklažaanilt ära kibeda maitse.) Seejärel loputa viilud soolast puhtaks ja patsuta köögipaberiga kuivaks). Mõned küpsetavad baklažaaniviile enne lõplikusse rooga panemist pannil (mõlemalt poolt u 5 min) või ahjus (200 kraadi juures u 20 min), aga mina kasutan toorest köögivilja (minu retsept näeb ka nii ette – siis tuleb roog pisut krõmpsum).

Samal ajal valmista hakklihakaste. Kuumuta pannil õli. Haki sibul ja pruunista koos hakkliha ja vürtsköömnetega pannil umbes 5 min. Raputa juurde jahu ja kuumuta segades 1 min. Lisa pidevalt segades lihaleem, tomatipüree, purustatud küüslauk ja pune. Maitsesta soola ja pipraga. Hauta tasasel tulel umbes 30 min.

Bešamell-kastme jaoks sulata või kastrulis, raputa juurde jahu ja kuumuta segades 3 minutit (kuni jahu muutub teraliseks, kuid värvus ei muutu). Lisa vähehaaval juurde eelnevalt soojendatud piim. Kuumuta edasi, Kui segu pakseneb (keeta ei ole vaja), lisa juust. Tõsta segu pliidilt ja kui see on jahtunud, sega kastmesse lahtiklopitud muna. Maitsesta soola ja pipraga.

Määri äärtega ahjuvorm õliga, tõsta hakklihakaste vormi, lao sellele baklažaaniviilud ja vala üle bešamell-kastmega. Küpseta u 200 kraadi juures 45-60 minutit kuni pealispind on kenasti pruunistunud. Kõrvale paku näiteks kreeka salatit või mõnd rohelist salatit.Naudi klaasi hea punase veiniga!

Lambahautis tomati ja chorizoga

Zoozi blogist leitud hiidubade ja chorizo vormist (mida ma ka hiljuti katsetasin ja mis vägagi maitsvaks osutus) inspireerituna otsustasin viimase tüki meiega Hispaaniast kaasa tulnud chorizo vorsti eelnimetatuga sarnases hautises ära kasutada. Aga chorizo oli vaid kõrvalosatäitja (kuigi ta elas rolli kenasti sisse ja puha). Õhtu staariks oli suus sulav lambakints, mille ma maalt tädi Heljult sain. Küll oli ilus liha - kena tumepunane ja vaid imeõhukese pekikirmega. Mis seal imestadagi - kena aasal ja käsitsi niidetud heinal kasvanud lambuke ju. Nii öko kui veel saab.

Peale kintsu konditustamist (millest meie koer siirat rõõmu tundis, sest kes talle ikka korralikku liha kätte annaks - hea, et kontki temale usaldatakse) ja tükeldamist oli pilt nii hunnitu, et lausa kahju oli lammst patta panna. Aga võtsin enda kokku ja patta ta sai. Kokku tuli alljärgnev mõnus lambaroog (retsept allpool). Sööjad kiitsid ja palusid järgmine kordki valmistada. Sobib hästi ka neile, kes tahavad, et lambale omast maitset võimalikult vähe tunda oleks. Viimase osas (tomib ka liha pehmendavana) sain ühest toidukohast nipi, et lammast võiks hoida üleöö Coca-Colas või Sprites.

Lammas chorizo ja tomatiga

200g chorizot
0,5-1 kg kuubikuteeks tükeldatud lambaliha (olenevalt sellest, kui lihast rooga soovite)
2 sibulat
1 suurem punane paprika
suur purk (800 g ringis) purustatud tomateid või umbes 200 g korralikku tomatipastat
3-4 dl lambaleent või veisepuljongit
3-5 küünt suitsutatud paprika pulbrit
1 väike kuivatatud või värske tshilikaun või 0,5 tl kuivatatud tshillipulbrit

1 oksake värsket või 0,5 tl kuivatatud rosmariini
0,5 tl pune
0,5-1 tl jämedat soola
pisut musta pipart
u 200 g feta juustu (kõvemat)

Pruunista lambaliha tükid kuumal pannil väheses õlis või tükikese võiga ja pane need kõrvale. Lõika chorizo õhukesteks viiludeks ja pruunista kuumal pannil. Tõsta chorizo viilud pannilt kausikesse oma etteastet ootama.

Vorsti praadimisel tekkinud chorizo-maitseline õli jäta pannile ja lisa sellele hakitud sibul. Kui sibul muutub klaasjaks, lisa hakitud küüslauk ning kuubikuteks lõigatud paprika. Kuumuta segades paar minutit, kuni paprika hakkab ilmutama esimesi küpsemise märke. Lisa maitseained ja sega pidevalt. Umbes minuti pärast lisa purustatud tomat või tomatipasta ja puljong. Lisa sellele lambaliha tükid ja umbes pool praetud ja tükeldatud chorizo vorstist. Hauta tasasel tulel umbes 1,5 tundi, aegajalt segades.


Vala haudunud segu ahjuvormi (loomulikult võid panna segu ahju ka haudepotiga, kuid siis ei ole lõpptulemus eesriide avanemise ajaks nii kena kui vormi panduna), lao peale ülejäänud chorizo tükid ja kuubikuteks lõigatud feta juust. Küpseta umbes 200-kraadises ahjus 10 minuti ringis. Serveeri koos värske salatiga (mina kasutasin rucolat, mis sobis väga hästi) ja nisuleivaga.